1. Oru loss

1899. aastal Pühajõe suudmesse rajatud 57-toaga uhke suvitushoone oli algselt projekteeritud Peterburi suurkaupmehe G.G. Jelissejevi puhkemajaks. Hoone valmis Itaalia neorenessansi stiilis arhitekti Gavril Baranovski projekti järgi, pargi arhitektiks oli Georg Kuphaldt. Ligi 100 hektari suurusest pargist oli suurem osa kujundatud looduslikus stiilis ja pargi ehitustöödel osalesid paljud kohalikud talupojad. Lossi ja pargi ehitamise väidetav kogumaksumus oli 5 miljonit kuldrubla. Bolševike oktoobripöörde järel lahkus Jelissejev Pariisi ja loss jäi hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad lossikompleksi Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid Eesti riigile riiklikuks otstarbeks. Alates 1935. aastast kuni hävitamiseni asus seal Eesti riigipea suveresidents.

Foto: Oru loss, AM F 23779, Eesti Ajaloomuuseum, MUIS

1940. aasta juunipöörde järel algasid lossis laastamistööd, mille käigus veeti osa väärtuslikumast varast (maalid, lauahõbe jms.) Venemaale. Oru lossi põletamiseks saabus 1941. aasta 13. augusti õhtupoolikul kohale umbes 50-meheline punaväelaste salk. Kella poole viie ajal süüdati loss ja selle kõrvalhooned. Lossi teenijaskonna puidust elumaja pidi algselt jääma põletamata, kuid peagi käsutati ajalehe “Sakala” (nr.127, 15.08.1942) andmetel elanikkond majast välja ning elamu süüdati põlema ilma, et keegi oleks saanud midagi välja tuua. Kui osa teenijatest suutiski päästa veidi pesu, käsutati nad majast välja ja vahistati terves koosseisus. Varemed, kus asus miiniladu, lasti õhku saksa vägede poolt 1944. aastal.

Foto: Üldvaade Oru lossile ja selle juures olevale tiigiga haljasalale., AM F 32457, Eesti Ajaloomuuseum, MUIS